Lõpetasime just EBSis ärikorralduse bakalaureuseastme tudengitega vabaaine kursuse, kus keskendusime digitaalsele tootearendusele ning prototüüpimisele. Kahe kuu eest kirjutasin blogis esimese disainile ja Figmale keskendunud koolituspäeva kogemustest.
Täna toimus tudengite demopäev ja saame kogu kursuse kokku võtta. Kui peaksin tudengite töö tulemuse ühe lausega sõnastama, siis kõlaks see nii: tänapäeva maailmas on distants ideest toimiva rakenduseni täpselt nii pikk, kui hästi suudetakse tehisintellektile oma visiooni kirjeldada.
Viskasime koos kaasõppejõu Kei Olbreiga 41 tudengit tundmatus kohas vette. Kursuse eesmärk polnud süntaksi ega andmebaaside arhitektuuri tuupimine. Lootsime pigem anda kätte tunnetuse, kuidas tegutseda tehnoloogiamaailmas tootejuhina, kes suudab siduda kasutaja vajaduse, tehnilise teostatavuse ja äriloogika võimalikult lihtsaks tervikuks.
Õppejõududena oleme harjunud rolliga, kus meie ülesanne on teadmisi edasi anda, süsteemidesse panna ja tulemusi kontrollida. Kuid tehnoloogia on jõudnud punkti, kus klassikaline loengu ja eksami formaat ei toimi enam ammu. Sellel kursusel muutusime pigem personaaltreeneriteks. Me ei õpetanud koodi kirjutama, vaid andsime kätte teeotsa ja inspireerisime mõne näite põhjal edasi tegutsema.
Kasutajakogemusest ja disainist
Nügisime osalejaid kõigepealt mõtlema lõppkasutaja peale. Nad joonistasid läbi võimalikke teekondi neile silma jäänud rakenduste puhul, et mõista, mis neis on hästi ja mis vajaks parandamist. Seejärel liikusime Figma juurde, kus õppisime looma kontseptuaalset disaini ja raamistikke ehk wireframe’e.
Mõned tudengid joonistasid Figmas klassikalisel moel üksikuid ekraanivaateid, teised haarasid Figma Make’i ja lasksid tehisintellektil esmased visandid valmis genereerida. Seeläbi muutusid esialgsed äriideed visuaalselt konkreetsemaks. Eksperimendi mõttes pöörasime klassikalise disainiprotsessi meelega tagurpidi: katsetasime valmis promptitud visuaalidega enne probleemi lõplikku valideerimist kliendi juures. Tahtsime teada, kas valmis meisterdatud rakenduse nägemine muudab lõppkasutaja tagasisidet teistsuguseks. Tulemusena valmisid kõigil rühmadel kena välimusega mudelid ehk mock-up’id, mille abil said nad koguda sisendit.
Vaibkoodimine ja masinaruum
Protsessi järgmises etapis asusid tudengid suhtlema AI kiirprototüüpimise tööriistadega, peamiselt platvormiga Lovable. Kei Olbrei juhitud koolituspäeva fookuses oli praktiline ülesanne: luua lihtne kliendihaldussüsteem ehk CRM. See pidi suutma e-posti teel saabuvad päringud süstematiseerida, andmebaasi lisada ning automatiseerida vastuseks hinnapakkumiste koostamise.
Tänu tehisintellektile suudeti kirjeldada loogikat loomulikus keeles: kui klient esitab tellimuse, siis kuva see pakkumisena ja arvuta kokku maksumus. See ongi vaibkoodimise võlu ja tootejuhtimise valguses suur murdepunkt. Kui platvorm loob toimivat tarkvara tavaliste juhiste põhjal, ei pea enam mõtlema andmemudelite keskselt. Piisab tulemuse kirjeldamisest, et masin leiaks tee selle teostuseni.
Koolituspäevade vahelisel perioodil liikusime veelgi sügavamale masinaruumi. Meie eesmärk oli katsetada, et kas eesrakenduse ehk frontend’i ja tagasüsteemi ehk backend’i ühendamisega võiks tehniliste teadmisteta hakkama saada. Mentorluse vormis õpetasime, kuidas puhtalt promptimise abil panna süsteemid omavahel suhtlema. Andmebaasina kasutasime Supabase’i, kuid seejuures ilma SQL-päringute või API dokumentatsiooni keerukustesse süvenemata. Osalejad kirjeldasid andmete struktuuri inimkeeli ning tehisintellekt tõlkis selle kulissidetagusteks seosteks: (nt “lisa funktsionaalsus, mis seoks kliendid ja nende tellimused ning luba neid ühel lehel muuta ja vaadata”) .
Kõige rohkem üllatas tempo. Tudengid, kellest paljud polnud varem disainitööriista ega koodiredaktorit puutunud, jõudsid visanditest funktsionaalsete prototüüpideni vaid loetud päevadega. Üheksast grupist üheksa esitlesid toimivat lahendust, kus sai sisse logida ning andmeid reaalajas töödelda.
Toimivad lahendused ideest teostuseni
Rakenduste ampluaa oli lai. Valmis personalivärbamise lihtsustaja, mis aitab tehisintellektil kandideerimisprotsessi hõlbustada. Käsivõitluses osalevate sportlaste managerid saavad nüüd kasutada platvormi võistluskalendri ja lepingute haldamiseks. Restoraniarvete jagamise rakendus võimaldab QR-koodi abil tellida ja kulusid osadeks jagada. Lemmikloomaomanikele loodi Instagrami meenutav sotsiaalvõrgustik ning sõpruskondadele äpp ühiste tegevuste leidmiseks.
Mida me sellest kõigest järeldame?
Pärast demopäeva ja tudengite tagasisidet settisid minu jaoks alltoodud mõtted ja järeldused:
- Skoop on kuningas. Edukamad olid rühmad, kes valisid väga konkreetse probleemi ja lahendasid selle lõpuni. Kiirprototüüpimise puhul on keerukusse takerdumine tootearenduse surm.
- Tööriistade demokraatia. Figma ja Lovable’i kasutamine tähendas, et igaüks leidis endale sobiva lähenemise. Mõni eksperimenteeris isegi Replitiga või kirjutas osa koodist ise. Takistusi pole, on vaid eelistused.
- Toode on vundament, mitte äriplaan. Nagu tudengid märkisid, pani rakenduse ehitamine neid mõtlema äriplaani kesksest lähenemisest kaugemale. Kui näed, kuidas testkasutaja äpis eksiteele satub, muutub äriplaan hetkega.
Nagu ütleb vaibkoodijate kogukonna moto: vähem koodi, rohkem maagiat. Kursus oli testpolügoon sügisel EBSis algavale digitoodete juhtimise magistriprogrammile. Kui suudame bakalaureuseõppe tudengitega saavutada sellise taseme paari nädalaga, siis kogenud spetsialistide potentsiaal on tohutu.
P.S. Suur aitäh kõigile 41-le tudengile, kes selle teekonna ette võtsid. Teie energia oli nakatav!
Digitoodete juhtimise 1-aastane magister
Lõppu ka reklaamiminuteid.
EBS käivitab sügisel 1-aastase magistriõppekava: “Digitoodete juhtimine” (Digital Product Management MBA). See on loodud spetsiaalselt kogenud spetsialistidele ja juhtidele, kes soovivad tegutseda tehnoloogia ja äri ristumispunktis. Õppekava koosneb neljast moodulist, mis järgivad toote elutsükli loomulikku rada: strateegiast ja avastamisest kuni disaini, arenduse ja skaleerimiseni. Õppetöö on sessioonipõhine – reedeti ja laupäeviti üle nädala, sisaldades sprindipõhist meeskonnatööd ja praktilisi simulatsioone, mis on koheselt igapäevatöös rakendatavad.
Juhul kui Sul on varasem magistrikraad, 4-aastane bakalaureusekraad või vähemalt 7 aastat töökogemust, saad õppekava läbida aastaga. Kui neist jääb vajaka, tuleb magistrikraadi saamiseks õppida teisel aastal lisaks ärijuhtimise aineid koos EBSi MBA tudengitega.