Kuidas võiks välja näha oma veebilehekülje külastamine käsikaudu? Tegemist on mõnevõrra teistsuguse blogipostitusega, kus üritan moonduda kolmandaks osapooleks ja korraldada osaluseksperimenti veebilehtede suunas, mida olen ise hallanud ja koostanud. Seejuures võtan aga endal ära piiranguna võime mingit osa visuaaliat selge pilguga näha. Osaliselt käsitsi, osaliselt automaatseid tööriistu kasutades. Selle praktilise ... >

Read More

Millal viimati sattusid Neti.ee veebilehele? Kui pole seda tükil ajal teinud, siis soovitan täna sinna minna ja üritada mingeid asju selle kataloogi kaudu üles leida. Kuidas läks? Kirjuta kommentaaridesse. 🙂 Minu kogemused pole olnud just kuigi edukad. Niisiis otsustasin kirjutada tänase mõtiskluse teemal, et kuidas disainida lahendusi nii, et kasutajad ... >

Read More

Eksisteerib mitmeid näiteid edukatest organisatsioonidest, mis on suutnud panna enda äriprotsessid ühte jalga astuma oma baastehnoloogiatega. Näiteks ei kujutaks ilmselt keegi ette Amazoni logistikat, ilma selle toeks oleva infosüsteemita, mis kindlustab kaupade jõudmise õigeks ajaks õigesse punkti. Tänases arutelus võtan fookusesse organisatsioonis kasutusel olevate arendusmudelite sobitamisega erinevate ärimudeli tüüpidega. Ehk ... >

Read More

Argumenteerin tänases postituses, et noortele häkkeritele loomuomane viis loovalt tehnoloogilisi probleeme lahendada võiks moel või teisel olla vanematele eeskujuks. Alibaba juht Jack Ma sõnastas 2017. aastal World Economic Forumi intervjuus 30-30-30 reegli: Õpi väikestelt firmadelt, kus on vähem kui 30 töötajat, kes agiilselt katsetavad uusi meetodeid juhtimiseks;Õpi noorematelt kui 30-aastastelt, ... >

Read More

Millised oskused võiksid kõige paremini aidata meid keskkonnas, mis on ebamäärane, ebaselge ja arusaamatu? Seoses koroona-kriisiga on mitmed organisatsioonid tänaseks veelahkmel. Mõned on ooteseisundis – millal küll vaktsiinid nii paljudeni jõuaksid, et saaksime esialgsesse olukorda tagasi minna. Teised õitsevad – nende äri on kriisis saanud tõelise käivituse osaliseks. Suurim osa ... >

Read More

Mis teeb IT süsteemide arendamises kellestki professionaali, mis teda asjaarmastajast eristab. Tegemist on 8. nädala mõtisklusega ITSPEA kursuses, mille üldteemaks on IT proff…?. Professionaalsuse ja amatöörluse piiri iseloomustamiseks olen pannud postituse päisesse metafoorina foto, mis näitab sama asukoha pildistamist “professionaalsel” või “amatöörlikul” moel. See on viis, kuidas me klassikaliselt amatööri või asjatundjat arvame ... >

Read More

Tegu on 7. nädala mõtisklusega ITSPEA kursuses, mille üldteemaks on Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus. Õppejõud on küsinud: Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide.– Kaido Kikkas GPL – mida see Copyleft tähendab? 10 aastat tagasi hakkasin püsti panema esimesi ... >

Read More

Kuidas saavad tänased alustajad autorid oma digitaalsete teenuste eest tasu küsida? Tegu on 6. nädala mõtisklusega ITSPEA kursuses, mille üldteemaks on Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber. Õppejõud on küsinud: Loe läbi Rick Falkvinge ja Christian Engströmi (2012) The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis. – Kaido Kikkas Piraadipartei sünd ... >

Read More

TalTech IT süsteemide arenduse õppekava esimesel semestril õppisime koodi kirjutamisel semantikat. Kui programmeerimise lingvistika keeles hinnata, siis esimene semester keskendus sellele, et selgeks saada sõnad. Sisuliselt – kui kood appi võtta, siis kuidas enda soovid arvutile selgeks teha. Teisel semestril oleme lingvistika võtmes keskendunud rohkem keelereeglitele ja kirjatehnikale. Ehk nüüd ... >

Read More

Intrigeeriv väide: hea keeletunnetus aitab paremini programmeerimist õppida kui hea matemaatikaoskus. Kirjutan all pisut täpsemalt ühest uuringust, mis selle järelduseni jõudis. Üks pseudoteaduse haru kannab nime neurolingvistiline programmeerimine (NLP). Otsustasin ühe vimpkana luua oma blogisse uue kategooria, mis kannab suhteliselt sarnast nime – lingvistiline programmeerimine, et mõtiskleda keele (lingvistika) ja ... >

Read More