May 10

Kuidas kolme sammuga uut äriideed testida

By Marko Rillo

Finantskonverentsi video – Pärnu Finantskonverentsil 2016 andsime kätte juhised kuidas äriideed testida
Videos tutvustavad uute äride loomise metoodikat:
  • Marko Rillo ja Mart Kikas (innovaator.ee) – kuidas töötab uute äride kirjeldamise metoodika
  • Diana Strömnes (Protex Balti AS) – kuidas endine Marat ja Klementi liikusid Norra kalakasvatusturule eritellimusel rõivaid pakkuma
  • Alvar Lumberg (Transferwise) – kuidas nad esitasid väljakutse traditsioonilisele pangandusele
  • Karl Anton (Telia Eesti AS) – kuidas Telia tuli turule oma olemasolevate.e klientidele pakkuma uudset FoxPlay teenust
Marko Rillo - Lego Serious Play at Net Group - by Raigo Raid
May 10

Lego Serious Play @ Net Group

By Marko Rillo

Märtsis viisime läbi mitmed LEGO SERIOUS PLAY töötoad. 53 Net Groupi töötajat osales LEGO SERIOUS PLAY aruteludes. Nad jagunesid 5 päeval 13 rühma ja neil tuli LEGO klotsidega mängida tavapärasest tõsisemat mängu:

  • Esimesed pool tundi olid lõbusad harjutused, kus LEGO klotsid õpetasid üht-teist põnevat IT valdkonna igapäevatöö kohta.
  • Siis meisterdasime LEGO klotsidega enda ja teiste tugevusi, et omavahel paremini tundma õppida.
  • Kolmas faas on Net Groupi tuleviku seisukohalt oluliste teemade mõtestamine (nt. töö klientidega, meeskonnatöö, rollijaotus, suhtlemine, riskide haldus vms) ja tegevuskava loomine. Nii olulised teemad kui ka tegevusplaan tuli igas rühmas videosse salvestada.

Arutelupäeva tulemusena sündis kokku ligi 140 minutit videosid, millest Marko Koks monteeris lühikokkuvõtte siia.

Galerii

Dec 04

Disainijuhtide ärimudeli praktikum – 2. päev

By Marko Rillo

2. detsembril tegime kahekesi Disainikeskuses disainijuhtidele suunatud ärimudeli praktikumi teise koolituspäeva – Mart Kikas ja Marko Rillo. Koolituse eesmärk oli aidata disainijuhtidel saada otstarbekalt aru ettevõtte ärimudelist ja strateegiast, et olla oma kliendile parem vestluspartner. Niisiis oli meie sihiks oma kliendi ärimudelit, klienti, väärtuspakkumist ja strateegiat paremini mõista enne disainitöö alustamist ja ühtlasi toetada teda oma ärimudeli paremaks timmimise juures.

Koolituse slaidid on nähtaval Slideshares

Koolituse käigus käsitlesime mitmeid praktilisi teemasid ja täitsime ühtlasi ka töölehti. Teise koolituspäeva töölehed võib endale siit alla laadida: Töövihik – Disainikeskuse koolituse osalejatele

Disainikeskuse koolituse 1. päev

Nov 11

Disainijuhtide ärimudeli praktikum

By Marko Rillo

4. novembril toimus Disainikeskuses disainijuhtidele suunatud ärimudeli praktikum. Selle viisime läbi kahekesi – Mart Kikas ja Marko Rillo.

Koolituse eesmärk: Toetada ühe disainijuhi olulisima oskuse arengut – saada otstarbekalt aru ettevõtte ärimudelist ja strateegiast, et olla oma kliendile parem vestluspartner ning saavutada tõhusamaid tulemusi disainiprojekti elluviimise juures. Koolitus tegeles järgmiste teemadega:

  • Kuidas analüüsida tellija ärimudelit enne disainitöö alustamist ning selle analüüsi tulemusel oma kliendi ärimudelit, klienti, väärtuspakkumist ja strateegiat paremini mõista?
  • Kuidas aidata kliendil oma ärimudelit disainiprojekti erinevates etappides paremaks timmida?

Koolituse päevakava oli alljärgnev:
Sissejuhatus äri kontseptsiooni, ärimudeli ja äri kavandamise temaatikasse – peamised küsimused, mida endale ja oma kliendile võime esitada? Äri kontseptsiooni elemendid: klient + väärtuspakkumine + valmidus maksta. Missugune on minu äris praegu see kolmnurk? Mis aspekt annab meie firmale konkurentsieelise?

Kliendi mõistmine. Kuidas ma profileerin klienti? Kliendi pea – millest koosneb kliendi vajadus, kliendi kingad – kuidas klient käitub, kliendi rahakott – mille eest ja kui palju saab ta maksta ja kliendi mõjutajad – kes võivad kliendi otsust ümber kujundada?

Äri modelleerimine. Millistest elementidest koosneb terviklik ärimudel? Kuidas määratleda turu suurust, sõnumi edastamise meetodeid ja kanaleid, toote või teenuse jaotuskanaleid, turule jõudmise strateegiat?

Kuidas esitan küsimusi oma disainiprojekti kliendile, et panna nad ärimudeli elementidele mõtlema ja saama vastuseid?

Koolituse slaidid on nähtaval Slideshares

Koolituse slaidid on nähtaval Slideshares:

Koolituse käigus käsitlesime mitmeid praktilisi teemasid ja täitsime ühtlasi ka töölehti. Koolituse töölehed võib endale siit alla laadida:

Koduülesanne – saada see hiljemalt 30.11.2015 Marko e-posti aadressile

Koolitusel osalejatel on võimalik valida üks kahest koduülesandest, mis sunnib teid järgmise 2 nädala jooksul kohtuma kas ühe või mitme kliendiga. Võite valida kas:

  1. Mine ja vestle mõne oma disainiprojekti kliendiga ja lase tal vastata mõne äriidee valguses nendele küsimustele, millest me koolitusel rääkisime. Täida koduülesandena need tühikud ja esitle järgmisel korral teistele osalejatele – proovi kõik 3 lehekülge ära täita. Palume Sul peegeldada, et mida Sa said oma kliendi ärimudeli kohta teada, kuidas Sul tekkis mõtteid oma disainiprojekti algatamiseks ja millised küsimused Sul õhku jäid.
  2. Juhul kui Sul ei õnnestu vahepealse aja jooksul mõne kliendiga vestelda tema äriideest, siis “Plaan B” on alljärgnev. Võtta ette kas omaenda firmas mõni uus algatus, mõni oma pooltoores äriidee ja kirjelda seda kasutades esimeses koolituses kasutatud raamistikku abil kolmel leheküljel. Mine testi oma äriideed ühtlasi ka 2-3 kliendiga. Tule koolitusele hinnanguga, et mida Sinu võimalikud kliendid Sinu äriidee ja Sinu pakutavate teenuste / toodete kohta arvasid ja kuidas Sa nende arvamuste valgustes oma ideed ümber kujundasid.
Oct 22

OÜ teeb vabaks

By Marko Rillo

Maailmas töötab üha enam inimesi mikroettevõtjana, kes pakub oma teenust sageli üksinda ja eelistab palgatööle sõltumatust. OÜ-tamisele halva maine loomise asemel võiksime hoopis mõelda, kuidas ühemehefirmana töötamist soodustada.

Ilmunud algupäraselt Postimees Pluss arvamusküljel: http://arvamus.postimees.ee/3370355/marko-rillo-ou-teeb-vabaks vastuseks debatile, mis sai alguse Riigikohtu lahendist, mille alusel ühe-mehe OÜ poolt pakutavad teenused võrdustatakse maksunduse käsitluses töösuhtega. Alltoodud nüüd pisut pikem mõtisklus.

Paljud meist on olnud olukorras, et kolleeg või tuttav küsib, kas saaksime või tahaksime lisa teenida ja ühe teise firma jaoks mõne tööotsa teha. Minu enda algus ettevõtjana ka samasugune. Peale riigitöölt ära tulemust pakkusin esimese hooga oma teenust oma endisele tööandjale. Peale seda juba üha järgmisele klientidele.

Samuti on mu sõprade seas üksjagu sarnaseid lugusid (nimed muudetud):

  • Marikalt küsiti, et kas ta saaks nädalavahetustel ühe teise firma raamatupidamist teha.
  • Andro kingad osakonnajuhatajana olid jäänud kitsaks. „Nullist ettevõtjaks hakata ei tihkaks, kuna laenud vajavad tasumist, aga sooviks asju suuremalt teha kui tänane tööandja mul lubab!„
  • Stina kutsuti sõprade pulmi pildistama, kelle sõbrad kutsusid ta omakorda oma pulmi pildistama.
  • Martin hakkas projektijuhi ameti kõrval üha rohkem aega pühendama nädalavahetustel rahvaspordiürituste korraldamisega.

Nii mõnigi tubli töötaja on jõudnud äratundmisele, et tahaks ette võtta suuremalt, kui tööandja valmis on, ent ise nullist ettevõtjaks hakata ka ei tihka, sest laenud vajavad maksmist. Mõlemal juhul võiks töötaja palgatöö kõrvalt vähehaaval oma äri alustada.

Kui oma firma juba toimib, võib töötajal ühel hetkel tekkida küsimus, miks ei võiks ta palgatööst loobuda ja müüa firma kaudu oma aega, energiat ja oskusi ka oma praegusele tööandjale. Sellest kõigest võib välja kasvada edukas firma, mis pakub kvaliteetset teenust mitmele firmale, sh esialgsele tööandjale.

Sellest võidavad kõik: töötaja saab võimaluse teha huvitavamat tööd ja võtta selle eest sõltumatuna vastutuse. Tööandja saab laiema silmaringiga teenusepakkuja, kes oskab oma tegevusse põimida teiste klientide juures saadud kogemusi.

Tööpakkumistest hakkab juba praegu silma, et sageli ei otsita mitte enam personalispetsialisti, vaid personali partnerit, kes töötaks koostöös firmajuhiga ja pakuks talle personalijuhtimise teenust.

Päeva lõpuks on ju selge, et ägedat tööd ei pea tegema ilmtingimata kusagil firmas vaid koos ägedate inimestega. Mina lugesin omal ajal paari inspireerivat raamatut. Näiteks mõnusas keeles kirjutatud Charles Handy’s The Elephant and the Flea või John Purkiss’es Brand You: Turn Your Unique Talents into a Winning Formula) saigi otsustatud, et ise vastutust võtta on palju toredam kui kellegi teise ülesannete järgi asju teha.

Uuringud näitavad kõikjal töösuhte piiride hägustumist. Töötajad hindavad varasemast enam paindlikkust. Eriti millenniumi põlvkonna noored on küll eesmärgikindlad, aga ei seosta teed oma eesmärkide poole enam kindla organisatsiooni või vahetu juhiga, vaid peavad tähtsaks vabadust.

Samuti hägustuvad ettevõtluse piirid. Paari aasta eest avaldasid Joseph Raffiee and Jie Feng Academy of Management Journali veergudel üllatava uuringu alustavate ettevõtjate edu kohta. Nad on University of Wisconsin Madison noored teadlased, kelle artikli pealkiri esitas küsimuse, et kas ma peaksin oma päevatööst loobuma kui ettevõtjaks hakata või pigem mitte. Seda artiklit võib lugeda siit: Should I Quit My Day Job? A Hybrid Path to Entrepreneurship.

Miks see uuring põnev oli? Esmapilgul võiks eeldada, et edukamad on need ettevõtjad, kes riskivad täiega ja äri alustades pühenduvad sellele kogu hingest. Selgus, et tegelikult on edukamad hoopiski need, kes alustavad ettevõtlusega pigem järk-järgult, tehes samal ajal veel senist palgatööd. Nad jäävad suurema tõenäosusega ellu ja nad suudavad oma tegevust laiendada. Uuringu teine järeldus oli pisut laiem – et tegelikult määrab ettevõtja edukuse pikas perspektiivis siiski rohkem tema profiil kui tõsiasi, et kas ta alustab uue äriga oma töö kõrvalt, aga see selleks.

Ülaltoodust tulenevalt otsustasime EASi tellimusel valminud Eesti juhtimisvaldkonna uuringus pühendada «OÜ-tamisele» eraldi alampeatüki. Meie eesmärk polnud keskenduda maksude optimeerimisele, vaid saada selgust paindlikkuse ja ettevõtlikkuse vahekorras. Püüdsime mõista, kuidas suhtuvad firmajuhid sellesse, kui töötajad on aktiivsed ka mujal.

EASi juhtimisuuringu andmed näitavad, et Eesti nooremate ja haritumate töövõtjate seas on hakanud levima suundumus, et keskastmejuhid ja tippspetsialistid loovad oma osaühingu, mille kaudu teenust pakkuda.

Mõnedes ettevõtetes on sedalaadi tegevus täpselt reglementeeritud. Väga üksikutes ettevõttes antakse sellises olukorras töötajatele teadlikult vabad käed. Põhimõte on lihtne: kui töö on tehtud, siis vabal ajal võivad nad teha, mida soovivad. Valdavalt on aga pilt pigem nukker – paindlikkust piirab juhtide hoiak. Nad eeldavad, et alluv peab olema nähtav ja kontrollitav. Kui Soomes pakub enamik firmasid paindlikke töövorme, siis Eestis alla poole firmadest.

Siit üleskutse: kui meie firmajuhid soovivad paremini hakkama saada pealekasvava põlvkonnaga ning leida laiema silmaringiga ja nutikamaid partnereid, siis tuleks neil anda oma töötajatele võimalus vabamalt OÜ-tada. Aga jah – maksud peaksid olema kõigil makstud.

Image credit: Unsplash

Oct 18

Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2015

By Marko Rillo

2015. aasta maist juulini viisid Civitta ja Estonian Business School (EBS) tiim EAS-i tellimusel läbi uuringu, mille käigus kaardistati Eesti ettevõtete juhtimispraktikaid. Uuringu käigus võrreldi olukorda juhtimises 2005. ja 2010. aastal EAS-i poolt tellitud juhtimisvaldkonna uuringutega (“Juhtimisvaldkonna uuring 2005” ja “Juhtimisvaldkonna uuring 2010”).

Meid teeb murelikuks, et kui ankeetuuring näitab, et Eesti firmade juhtimispraktikad on Lääne ettevõtetega võrreldes jätkuvalt maha jäänud, siis intervjuude ja fookusgruppide käigus jäi meile üldine mulje, et juhid on praeguse olukorraga rahul. Firmad on piisavalt kapitaliseeritud. Majandustegevus toimib stabiilselt. Juhid ise tegelevad palju enda teostamisega töökohast väljaspool. Samas erialase ja juhtimisalase arendamisega tegeletakse vähem.

Meie sõnum
Uuringu andmed näitavad, et Eesti firmade juhtimispraktikate vallas on 2010-2015 jooksul mugavustooni pidama jäädud. Arvestades pideva arenguga Lääne-Euroopa ettevõtetes ja millenniumi põlvkonna muutunud ootustega töökoha ja juhtide suhtes on aeg hakata juhtimispraktikaid ümber kujundama

Eesti juhid 2015. aastal

2010. aastal läbi viidud uuringu kohaselt juhtisid juhid oma ettevõtteid suhteliselt ühelaadsete tegevuspraktikate abil. 2015. aastal on viis juhtimispraktikate liiki Eesti tippjuhtide seas

  • Klassikalised Eesti omanikuga firmad;
  • Klassikalised välismaise omanikuga firmad;
  • Sõltumatud juhid;
  • Start-up firmade juhid;
  • Saneerijad.

Loe siit täpsemalt viie juhtimispraktika liigi kohta.

  1. Palju mainiti, et on toimunud põlvkondade vahetus Eesti firmade Mitmed varasemad omanikust tippjuhid on otsustanud juhtimisest kõrvale astuda ja on määranud enda asemele professionaalidest juhid. Sellega kaasneb ühtlasi endiste tippjuhtide liikumine teistesse rollidesse. Kui varasemalt peeti juhi karjääri pigem lineaarseks, siis 2015. aastal on üksjagu endiseid kogenud suurfirmade tippjuhte ette võtnud töö spetsialistina, keskastme juhina või liikunud enda poolt asutatud väikefirma etteotsa.
  2. Andmete valguses on näha varasemast mõnevõrra aktiivsemat juhtide liikumist Eestist välja ja tagasi. Rahvusvaheliste kogemustega juhtidega Eestisse naasmine on mainitud kui üks olulisemaid tegureid Eesti firmade juhtimispraktikate arendamisel. Samuti lisandub juhtimispraktikaid rahvusvaheliste firmade Eesti harude esindajate kaudu. Lisaks on mõned üksikud Eesti firmade sõltumatud juhid, kes praktikaid loovad ja kujundavad. Eesti ülikoolide ja konsultatsioonifirmade osakaal juhtimispraktikate kujundamises on jäänud sekundaarseks.
  3. Juhtide liikumine erasektori ja avaliku sektori vahel on minimaalne ja pigem vähenev trend. Kuigi need juhid, kes mõlemat rolli on kandnud, kinnitavad eri tüüpi organisatsioonide sarnasust. Samuti on süvenemas ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonide vastasseis tegevuspraktikate osas. Enamik intervjueerituid kurtsid suurenenud halduskoormuse üle. Niisiis otsivad erafirmade juhid võimalusi muuta kontakti avaliku haldusega väiksemaks.

Eesti firmade juhtkonnad 2015. aastal

Samas on jätkuvalt probleemiks sooline tasakaal juhtkondades. Eesti suurfirmade juhtkonnad on pigem meestekesksed. Kuigi see sõltub konkreetsest sektorist, on naissoost juhte, rahvusvahelise kogemusega juhtkonna liikmeid ja noori on traditsioonilistes firmades jätkuvalt võrreldes põhjamaadega väga vähe. See piirab Eesti firmade arengut.

Kavandamine ja pikaajalised sihid Eesti firmades 2015. aastal

  1. aasta uuringu võrdlusena võime väita, et Eesti firmade juhtimisel on kaasamine vähenenud. Kuigi intervjuudes väideti, et arvamusfestivali vaim on jõudnud ettevõtetesse, siis ankeetküsitlus näitab, et pigem on spetsialistide, keskastme- ja esmatasandi juhtide roll pikaajalise kavandamise juures märkimisväärselt vähenenud.
  2. Tähelepanuväärne on, et rahvusvahelistumine ja eksport on jätkuvalt väga nõrgalt fookuses. Nimetatud teemad on kaks kõige vähem olulist prioriteeti enamike ettevõtete jaoks – 2/3 küsimustikule vastanud ettevõtetest väitis, et neil puudub plaan eksportida ja rahvusvahelistuda. Võrdlus 2010. aasta uuringuga näitab, et need teemad on veelgi vähem prioriteetsed kui 5 aastat tagasi.
  3. Eelneva kriisi valguses on Eesti firmad valdavalt üle kapitaliseeritud. Ettevõtetel on palju vaba raha, aga juhid ei kaalu iga hinna eest selle investeerimise võimalusi, vaid otsivad uusi ärivõimalusi ja kasvamise alternatiive ettevaatlikumalt võrreldes varasemaga.
  4. Võrreldes varasemaga, kus otsiti aktiivsemalt laienemise võimalusi, võime väita, et firmajuhid keskenduvad firma efektiivsele toimimisele. Paljude organisatsioonide juhtimissüsteemid on timmitud kõrgele tasemele. Kui varasemalt õppisid rahvusvaheliste firmade Eesti harude juhid praktikaid põhiliselt teistest firma osadest, siis tänaseks on õppimine muutumas kahepoolseks – üha enam käiakse kontserni teistest harudest õppimas ka Eesti üksuste praktikaid.
  5. Eesti omanikele kuuluvates firmades on kavandamishorisont jätkuvalt peamiselt lühike. Kõige levinuma juhtimispraktikana kasutatakse igakuiselt või kord kvartalis uuendatavat 1-aastast rulluvat eelarvet. Samas on vähehaaval olulisemaks muutumas organisatsiooni pikaajalise visiooni määratlemine. Seejuures ollakse visiooni ja väärtuste sõnastamisel küpsemad ja mõeldakse paremini läbi pikaajaline siht ja toimimispõhimõtted.

Juhtimispraktikad Eesti firmades 2015. aastal

  1. Kui 2010. aastal määratleti, et sel hetkel oli juhtimise tööriistadest enim kasutusel äriprotsesside ümberkorraldus, siis 2015. aastal väitsid vastajad peamiselt, et nende firmades puuduvad konkreetsed juhtimistööriistad, mida nad peamiselt kasutavad. Mõned vastajad kinnitasid, et tekkinud on küllastumus bürokraatlikest süsteemidest, näiteks kogu firmas juurutatud tagasiside hindamised või tasakaalus tulemuskaardid. Kinnitati, et nende organisatsioonis on saavutatud süsteemide osas küpsus – kasutatakse töövahendeid, millest on abi, aga võrreldes varasemaga ei rakendata neid kampaanialikult.
  2. Küll aga mainisid mitmed, et oluliseks on saanud inimeste juhtimise pehmed teemad – töötajate organisatsioonisisene arendamine ja firmasisesed mentorid. Paljud vastajad kinnitasid, et kasvanud on töötajate koostöövalmidus. Seetõttu on loodud mentorpaare kas organisatsiooni erinevate osakondade vahel või siis ka organisatsiooni piiridest väljaspool, kus juhtidele või tippspetsialistidele kaasatakse väline mentor või coach.

Arendustegevus Eesti firmades 2015. aastal

  1. Jätkuvalt on Eesti ettevõtetes probleem madal innovaatilisus. Erinevalt kõige kõrgemalt arenenud riikides tegutsevatest firmadest investeerivad Eesti päritolu firmad jätkuvalt suhteliselt vähem arendustegevustesse.
  2. Muutunud on täiendõppe, koolituse ja konsultatsiooni kasutamise vorm. Firmad ei osale enam aktiivselt Eesti ülikoolide pakutavates täiendkoolitustes. Viimase viie aasta vältel on märkimisväärselt kasvanud Eesti firmade osalemine rahvusvahelistel koolitusturul, messidel ja konverentsidel. Eriti just Eesti suurfirmad on saatnud hulgaliselt oma juhte õppima tippülikoolidesse (INSEAD, LSE, LBS, IMD, IESE, St.Gallen). Samuti on järk-järgult kasvanud Eesti ülikoolide pakutavate juhtidele suunatud programmide populaarsus.
  3. Samuti ei peeta väärtuslikuks osaleda samal hulgal Eesti koolitusfirmade pakutavates koolitusprogrammides. Firmade juhte huvitavad üha vähem üldsõnalised ja abstraktsed juhtimisteemad koolituses ja konsultatsioonis. Tuntakse huvi haru- ja ettevõttespetsiifiliste juhtimisteemade vastu, mida kohalik turg ei suuda oma väiksuse tõttu pakkuda. Sellest tuleneb ka firmasiseses koolitamises oma inimeste laiem kasutamine kui väliseksperte ei jõuta veel osta.
  4. Samuti nimetamisväärselt on vähenenud eestikeelsete juhtimisalaste raamatute ostmine ja lugemine, millest tulenevalt on vähenenud nii omaraamatute ja tõlkeraamatute arv kui ka tiraažid. Samal ajal loevad Eesti juhid palju enam inglisekeelset juhtimisalast kirjandust ja sujuvalt kasvab osalemine juhtimisalastel praktikute konverentsidel – eriti nendel, mis toimuvad Eestist eemal.

Töösuhte muutumine

  1. Töösuhe on ümber kujunemas. Töötajad hindavad varasemast enam vabadust, paindlikkust ja soovivad ennast teostada ka firmast väljaspool. Selle väljundina on paljudel keskastme juhtidel ja tippspetsialistidel on oma isiklik OÜ. Nimetatud trend on levinum nooremate ja haritumate töövõtjate seas. Mõnes ettevõttes on sedalaadi tegevused täpselt reglementeeritud, et mitte tekitada konkurentsi. Teistes firmades antakse töötajatele vabad käed. Paindlikkust piirab mõnevõrra juhtide hoiak, mille põhjal eeldatakse, et alluv peaks olema nähtav ja kontrollitav.
  2. Selle kinnituseks on Eesti tippjuhtide seas firma tulemuste saavutamise kõrval olulisemaks muutumas vaba aeg, perekond, tervis ja sport.
  3. Paraku näitavad andmed, et juhid ei luba samalaadset paindlikkust oma alluvatele. Võrreldes Soomega – Eestis on paindlike töövormide kasutamine madalseisus. Kui Soomes pakub 91% firmadest erinevaid paindlikke töövorme (sh 42% lubavad teatud piirini kodust töötada), siis meil lubab paindlikkust 58% firmadest ja vaid 20% ettevõtetest on Eestis kodust töötamine lubatud mõnele oma töötajale. Arvestades millenniumi-põlvkonna pealekasvamisele on paindlike töövormide lubamise vähesus oluline puudujääk tänastes juhtimispraktikates ja juhtide mõttemallides.

Metoodikast

Juhtimise uuringu osadUuring viidi läbi kuueosalisena – 2 ankeetküsitlust, 3 tüüpi intervjuusid ja fookusgruppe, publitseeritud kirjanduse- ning konverentside analüüs.

Ankeetidele vastas 356 ettevõtet, millest 24,2% olid kuni 5 töötajaga, 16,6% 6-9 töötajaga, 122’s ettevõttes töötas 10-49 inimest, 50-249 töötajaga ettevõtteid oli vastajate hulgas 12,6 % ja üle 250 töötajaga ettevõtteid 7,9%.

Ankeedile vastajatest oli tegevjuhte 75,3%, omanikke 4,8%, juhatuse liikmeid 2,6%, finantsjuhte 3,1%, personalijuhte 2,6% ja arendusjuhte 2%. Teisi vastajate kategooriaid oli alla 2 %. 18% olid nooremad kui 35 aastat ja 18,8% vanemad kui 55 aastat. Mehi oli 61,8% ja naisi 38,2%. Tööstaaž juhina on alla 5 aasta 11,8%’l, 5-9 aastat 12,4%, 10-14 aastat 17,7%, 15-20 aastat 18,7%, 21-24 aastat 21,9% ja 18,5% veel kauem.

Juhtimisuuringu ankeedile vastanute profiil

Ankeetidele vastanute seas oli valdavalt esindatud kaubandusettevõtted (18%), töötlev tööstus (13%), teenindus (13%). Vaata kõrvalasetsevat tabelit detailse ülevaate kohta vastanute profiili kohta.

Kvalitatiivse uuringu viisime läbi kahes osas ja selle raames vestlesime kokku 49 tippjuhiga:

  • Mais-juunis 2015 viisid EBSi magistritaseme tudengid läbi 25 intervjuud erineva suuruse organisatsioonide juhtide seas. Intervjueeritavate seas oli erinevate sektorite esindajad. Nimetatud poolstruktureeritud intervjuude käigus testisime põhilisi hüpoteese;
  • Juunis-juulis 2015 viis uurimismeeskonna liige Marko Rillo läbi 15 süvaintervjuud ja 2 fookusgrupi intervjuud – kokku 24 firmajuhiga. Intervjueeritavate seas oli samuti erinevate sektorite esindajad, erineva suuruse ja omandistruktuuriga firmasid. Nende intervjuude käigus kaardistasime üldisemaid trende juhtimises, ühiskonnas ja keskendusime juhtimispraktikate kaardistamisele.

Kolmanda uuringu käigus toimus kõrgharidusasutuste, koolitus- ja konsultatsioonifirmade seniste juhtimisalaste tegevuste analüüs. Meetodina kasutati fookusgruppe konsultantidele ja koolitajatele ning intervjuusid kõrgkoolide esindajatega.

  • Juunis-juulis 2015 viis uurimismeeskonna liige Marko Rillo läbi 2 süvaintervjuud ja 2 fookusgrupi intervjuud – kokku 10 kõrgkooli ning koolitus- ja konsultatsioonifirma esindajaga. Nende intervjuude käigus kaardistasime olukorda juhtimise õpetamises ja juhtimisnõustamise vallas.

Autorid

Uuringu raporti koostasid: Ruth Alas, Ester Eomois, Jekaterina Furman, Tõnu Kaarelson ja Agu Uudelepp EBSist ning Marko Rillo sõltumatu eksperdina. Raporti materjalide tõlgendamisele aitasid kaasa: Peep Aaviksoo, Liina Alas ja Helen Laidma EBSist, Ander Ojandu, Civittast ning sõltumatud eksperdid Toomas Tamsar ja Riina Varts.

Raporti tervikteksti (135 lehekülge pdf) võib alla laadida alltoodud lingi alt.

 

Oct 16

Kuidas töötada mitte rohkem, vaid nutikamalt – tulemuspäevik aitab

By Marko Rillo

Mida Sa arvaksid päeviku pidamisest? Püüan Sind selleks veenda. Väidan, et ühe spetsiaalse päeviku pidamine aitab Sul juhina ennast paremini kõrvalt jälgida, mõtestada oma saavutusi ja vajakajäämisi ning lõppkokkuvõttes töötada mitte rohkem, vaid nutikamalt. Selleks on tulemuspäevik. Ühtlasi aitab see Sul palju tõhusamalt tööd teha kui oled otsinud endale executive coach‘i, kes Sind kõrvalt vaatab.

Arvatavasti tunned Sa ennast jooksmas kui orav rattas. Käsil on pidev tulekahjude kustutamine, probleemide lahendamine. Sa oled juba ennast kurssi viinud erinevate ajajuhtimise tehnikatega – proovid struktureerida päeva ja aega võtta tähtsate-mittepakiliste teemadega tegelemiseks. Need lubavad küll organisatsiooni sihte paremini saavutada, kuid ööpäeva tundidest jääb vajaka iseenda peale mõtlemiseks.

Juhi amet nõuab aga justnimelt pidevat tööd iseendaga. Aeg esitab uusi väljakutseid ja neid tuleb koos oma kolleegidega saavutada, siis eeldatakse juhilt pidevat arengut. Võib õppida läbi eksimuste. Võib käia koolis, et uusi teadmisi saada või leida endale coach või mentor. Aga iseenda toetamiseks võib abi olla hoopis lihtsamast töövahendist, milleks on paberile koostatud peegelpilt.

Tutvustan Sulle tulemuspäevikut. See on lihtne töövahend, mille abil on Sul võimalik stressirohkes olukorras regulaarselt aeg maha võtta ja mõtiskleda oma tegemiste üle. Minu soovitus on avada tulemuspäevik kord nädalas hetkel, kui saad veerand tundi rahulikult ennast muudest tegemistest välja lülitada ja keskenduda ühekorraga ainult ühele väga olulisele teemale. Selleks oluliseks teemaks oled Sina ise.

Tulemuspäevik on isikliku arengu tööriist, mille sarnaseid on psühholoogidel mitmeid. Ise olen võtnud kasutusele sellise, mis tugineb lihtsal loogikal. Neli inglisekeelset sõna, mille akronüüm on STEP ja mis võtab igal nädalal ainult 15 minutit Sinu ajast.

Stop, Think, Evaluate, Proceed on klassikaliselt kasutusel kriisinõustamises. Või olukorras kus on tarvis talitseda mõtlematuid murdeealisi. Aga analoogia töötab päris hästi ka juhtimises. Ka oma tööl võid Sa ennast sageli leida kriiside keskelt või mõnes situatsioonis tundub Sulle ka mõne kolleegi käitumine pubeka omana. Niisiis – neli sammu on järgmised.

Neli sammu iseendale mõtlemiseks

  • Stop. Esiteks aeglusta ja seisata. Lülita võimalusel e-maili ja sõnumite teavitused välja samuti pane telefon vaikseks. Eemalda ennast välistest segajatest nii, et Sa saad tõesti aja maha võtta ja järgnevale keskenduda. Meenuta alustuseks kõige olulisemat, mida Sa nädala jooksul tegid. Pane need järjest kirja – positiivsed ja negatiivsed tegemised. Proovi leida minimaalselt kolm pluss kolm tegevust, mida Sa hakkad süvitsi lahkama.
  • Think. Kui nimekiri on valmis, siis järgmiseks mõtle, et mis igaühe puhul täpsemalt juhtus. Kirjuta lahti, et kuidas Sa midagi tegid. Mõnel juhul võib olla tarvis kirjutada isegi põhjalikumalt – näiteks juhul kui Sa pisut teravalt reageerisid mõnele alluva tegevusele ja Sa proovid ise paremini aru saada, et mis Sind täpselt alluva käitumise juures ärritas.
  • Evaluate. Hinda, et millised olid võimalikud alternatiivsed käitumisvariandid selles olukorras. Mõtle ühtlasi läbi, et milline võiks olla nende alternatiivide mõju.
  • Proceed. Kirjuta oma lõplik hinnang, et mida Sa edaspidi teeksid selles olukorras teisiti. Võib-olla on Sul tarvis koostada iseendale käitumisjuhend selleks, et Sa suudaksid ennast sarnases olukorras paremini kõrvalt jälgida ja käitumist kohandada.

Tulemuspäevik annab Sulle võimaluse peegeldada oma viimase nädala tegemisi. Seejuures peaksid Sa tähelepanu pöörama eelkõige küsimusele, et KUIDAS Sa midagi tegid, mitte ilmtingimata MIDA Sa saavutasid. Tulemuspäeviku pidamisel on kaks eesmärki.

  • Esiteks sisaldab see õnnestumisi, et iseendale kiitust avaldada. Saad endale pakkuda präänikut nende sammude eest, mis Sul arenguteel juba hästi hakkavad välja tulema. Sa ei märka juhina oma nutikaid proaktiivsed tegevusi, mis samas aitavad ära hoida võimalikke suuremaid probleeme tulevikus. Proovi neid tähele panna ja ütle iseendale: hästi tehtud!
  • Teiseks lubab see hinnata oma vajakajäämisi. Maaja Vadi Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnast on neid tabavalt kutsunud õppeotstarbega õnnestumisteks. Nende pärast ei pea Sa ennast süüdi tundma, vaid hindama oma altminekuid kui häid võimalusi õppimiseks. Kirjuta mõne reaga lahti, et mis jäi möödunud nädalast Sul hinge kriipima. Proovi hinnata, et miks Sa just selles olukorras nii käitusid ning kuidas oma käitumist muuta kavatsed.

Alt leiad mõned abistavad küsimused ja ka ühe näidise – kuidas üks tulemuspäevik välja näeb.

Küsimused iseendale

Küsimused õnnestumiste kohta

  • Mis olukorras töötasin ma nutikamalt, mitte rohkem? Millal suutsin ma paremini juhtida oma energiat, et saavutada vähemaga rohkem (80:20 -reegel)?
  • Milliseid asju suutsin ette kavandada?
  • Millal suutsin ma ära hoida välistest osapooltest lähtuvat survet? Kas ma suutsin kehtestada iseennast? Kas ma suutsin olla veenev – et seada piire oma kolleegide suhtes, oma kõrgemate ülemuste suhtes, rääkida läbi edukalt klientidega?
  • Kas ma suutsin tasakaalustada nii ülesannete kui ka inimeste juhtimise aspekti?
  • Kas ma suutsin luua uusi võrgustikke või sidemeid, kaasata edukalt enda probleemide lahendamiseks ressursse oma tiimist või organisatsioonist väljaspool?
  • Kuidas ma suutsin enda tegevusi paremini müüa – et teised suudaksid minu ja minu meeskonna töö tulemusi paremini näha ja hinnata?
  • Mis olukorras suutsin ma iseenda piiranguid teadvustada ja kelleltki abi paluda?
  • Milliseid uusi asju ma suutsin käivitada või milliseid muudatusi algatada? Kui tegu on suuremate teemadega, siis mis vallas suutsin ma hakata astuma esimesi samme?

Küsimused õppeotstarbeliste õnnestumiste kohta

  • Kui hakkasin millegi kallal tööle ilma pikema mõtlemiseta, siis miks langesin tegutsemise lõksu? Miks ma ei suutnud teadvustada nutikamat viisi asjade tegemiseks?
  • Kui ma ei saanud hakkama endale võetud eesmärkidega või ei tulnud välja nõutud tähtajaks, siis millest tulenes minu kehv aja- või prioriteetide juhtimine?
  • Kui lasin ennast survestada väljast peale surutud ülesannete täitmisest, siis miks ei suutnud “ei” öelda? Miks lasksin teistel iseenda prioriteete dikteerida? Miks ei suutnud ma ennast kehtestada või arvamust selgemini väljendada?
  • Kas ma rikkusin tasakaalu ülesannete ja inimeste juhtimisel? Kas olin liigselt keskendunud ühele või teisele ja see maksis mulle kätte?
  • Kui tegutsesin mõtlematult, siis kas see oli seda väärt? Kas see läks kallimaks maksma kas rikutud inimsuhete, kulutatud aja, raha, mõttetu energia, stressi või muu näol?
  • Kas ma töötasin iseennast piirates ega suutnud kasutada saadaolevaid ressursse enda ümber?
  • Kas ma ei suutnud teistelt abi paluda või ei suutnud ise oma piire tajuda?
  • Milliste asjade käivitamisega või muutmisega ei saanud ma hakkama? Kuhu ja miks ma pidama jäin?


Minu iganädalane tulemuspäevik – tänane kuupäev

Minu õnnestumised nädala vältel

Loetle üles vähemalt kolm asja, mida Sa nädala jooksul tegid ja mis tõid kaasa mingi reaalse tulemuse. Ära mine detaili, kuid hea oleks, et kui Sa lihtsalt põhjendaksid paari sõnaga, et miks neid tegevusi tegid ja miks Sa ennast nende pärast kiita soovid. Vasta küsimustele: Mis on see, mille üle ma uhke olen? Mida saavutasin? Kuidas minu teod aitasid minu tiimi? Mis töötas hästi? Mis tegi mu ettevõtmise edukaks? Millist retsepti või näpunäiteid saan teistega jagada?

Minu õnnestumised sel nädalal

1.      Lahendasin enda meelest päris hästi konflikti ühe olulisema kliendigaTa oli mitmel korral oma pahameelt e-posti teel väljendanud. Käisin temaga nüüd koos lõunat söömas. Meie vestlus lubas tal auru välja lasta ja andis mulle mitmeid ideid, kuidas meie asju parandada.
2.      Arutasime järgmisel päeval kolleegidega läbi, et mida teha, et analoogseid probleeme edaspidi vältida. Kiidan, et ma ei olnud nõupidamisel liiga dominantne.Kuigi ma olin lahenduste peale juba ise palju mõelnud, siis ei pakkunud ma koosolekul ise kõiki lahendusi välja, vaid osalesin eelkõige küsimuste esitajana. See sundis kõiki rohkem mõtlema ja ideid sai rohkem kui ma ise oleksin omapoolse monoloogiga esinenud.
3.      Suutsin jälle avaldada kiitust töö eest ühele alluvale.Mul on raske head sõna öelda. See tundub võlts. Alluvad on mulle öelnud, et nende jaoks on minu tagasisidet vaja ja tundub, et kiituse jagamine hakkab mul üha loomulikumalt välja tulema.

Minu õppeotstarbega õnnestumised nädala vältel

Loetle üles vähemalt kolm asja, mida oleks võinud nädala jooksul teisiti teha ja mida ma nendest õppisin. Mis oli see, mida ma oleksin võinud paremini teha? Kas ma tajusin olukorda valesti? Mida õppisin? Missugused oleksid alternatiivid? Mida ma teen järgmine kord teisiti? Kas on mingi tegevusmuster, mis kipub mul valesti minema, mida ma peaksin muutma? Kui ma ise ei tea mida teha, siis kes võiks mind aidata?

Minu õppeotstarbelised õnnestumised sel nädalal

1.      Esmaspäeval tõstsin häält alluva peale, kes ei suutnud piisavalt kiirelt ühte ülesannet täita.Kiire oli, aga mu reaktsioon polnud õigustatud. Ma ei suutnud emotsioone ohjata. Mul selle alluvaga juba pikemalt konflikt vindumas. Ta kipub jalgu järel vedama. Samas – ma ei tea, et mis põhjusel on ta hakanud kehvemini töötama ja ma ei ole seni talle ka otse öelnud, et ma temaga rahul ei ole. Üleüldse – me pole pikalt temaga aega maha võtnud, et üks-ühele põhjalikumalt vestelda. Lepin kohe esmaspäeval aja kokku, et seda lõpuks teha.
2.      Teisipäevast neljapäevani tegin ületunde ja olin uppunud, et saaksime oma tiimiga pilootprojekti raporti valmisProbleem prioriteetide seadmisega ja juhendamisega minu poolt. Pidin raporti osad ise ümber kirjutama ja kõigi tööd kannatasid. Kui oleksin korraldanud nii, et osad oleksid minuni jõudnud juba eelmisel nädalal, siis oleks olnud lihtsam need kommentaaridega tagasi saata ja nad oleksid ise saanud timmimisega hakkama. Edaspidi tean.
3.      Kuni reedeni ei õnnestunud mul oma e-maili postkasti tühjaks teha. Mõned on juba saatnud korduvaid meeldetuletusiKipun ikka jätkuvalt e-postile vastates romaane kirjutama. Peaksin rohkem endale meelde tuletama seda ajajuhtimise nippi, et kuidas vastata maksimaalselt 3 lausega. Ja kui 3 lausega ei saa, siis on mõistlik korraldada kas telefonivestlus või nõupidamine.

Soovid STEP päevikut alla laadida? Siin see on wordi docx formaadis: STEP_tulemuspaeviku_vorm

 

PS. Diary image courtesy Moleskine from https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e8/Moleskine_-_02.jpg

 

Oct 12

Praktiline nõuanne: kuidas äriideed paari sammuga kontrollida?

By Marko Rillo

Olete kohtunud kellegagi, kes on kehvade äriideede küüsis? Ta on loonud OÜ-sid ja pangaarveid. Avanud kiratsevaid kauplusi. Promonud mõnda investeerimisskeemi. Proovinud katse-eksituse meetodil. Teisisõnu: kulutanud kõvasti, aga teeninud vähe. Mida teha olukorras, kus on raske leida lahendusi oma idee lihvimiseks? Võib ju palgata kalli konsultandi, et teha korralik turu-uuring. Aga saab soodsamalt ka. Selleks on kahe sammu meetod vaid 25 euro eest.

Esimene samm – loo oma uue äriidee peauks!

Ei oska kodulehekülge luua ega tunne HTML programmeerimist? Pole probleemi. Mitmed tasuta töövahendid tulevad appi: Launchrock.com ja Unbounce.com on ühe-lehe veebikeskkonnad, mida saad tasuta katsetada. Saad valida kujunduste seast. Võid lisada teksti. Kõik valmib mõne minutiga ja on kenasti kujundatud. Sinu uus kodulehekülg on Su äriidee peauks. Kirjuta, mida kliendile pakud, lisa info toote kohta ja ära unusta kontakte.

Teine samm – käivita reklaamikampaania!

Internetimaailmas on 25 eurot piisav testreklaami jaoks. Mine aadressile AdWords.Google.com, loo konto, laadi 25 eurot. Määratle sihtrühm. Vali reklaamikampaania tüüp: “Automatic Bidding” ja “Maximise Clicks” ning alusta madalalt – ühe kliki hinnaks 50 senti ja oma reklaamikampaania päevalaeks 5 eurot. Loomulikult maksab korralik kampaania kordades rohkem, kuid katsetamiseks piisab.

Mõtle paar mõnusat reklaamlauset ja paarkümmend märksõna, mis Google’i otsingutes Sinu leheküljele viitaksid. Lülita sisse “Conversion Tracking”. Siis kopeeri oma leheküljele Google’i loodud script ning ongi meepott karu ootamas.

Saadki teada, et kui nutikas Su äriidee oli!

Nüüd on kolm võimalust:

Kolm võimalust

  • Variant 1 on et Su äri läheb käima. Tuleb kõvasti kõnesid inimestelt, kes tahavad Sinult osta ja Sa pead võtma kiirelt omale abijõudu, kes aitaks Sul äri kasvatada. Geniaalne!
  • Variant 2 – midagi ei juhtu. Ei kõnet ega kirja. Võib-olla valisid haruldased otsingusõnad, mida kellelegi ei tulnud pähe google’isse klõbistada. Hea uudis, et 25 eurot sai säästetud. Ju on Su idee nii haruldane, et nõuab pigem grandioosset reklaamieelarvet ja aastatepikkust sihtgrupi harimist. Tuleb kasutada teisi meetodeid idee testimiseks.
  • Variant 3 Sinu 25 eurot sai otsa, aga äriks pole läinud. Suure tõenäosusega oligi kehv idee või oli kanal kehvasti valitud. Otsi uus. Aga oota veel – mõnikord võib-olla siiski potentsiaali on. Adwords andmebaas näitab Sulle millise märksõna peale on kõige rohkem klikitud. Milline sihtrühm jõuaks kõige suurema tõenäosusega ostuni ja mida toote juures timmida, et äri käima läheks.

Ükskõik milline variant ka ei realiseeruks – tuleb silmas pidada, et tegu oli testiga ja niisiis järgmiseks mõelda, et kas hind on sobiv, kas pakuvad konkurendid miskit etemat või läheb klientidel ostuni jõudmisega aega. Kui sihikindlust on, siis kujunda peauks ümber ja katseta uuesti – kuni lõpuks on infot piisavalt, et pidurit tõmmata või kuni toredasti läheb ja Sind saadabki edu.

PS. Loomulikult on ülaltoodud tekst lihtsustus. Kui on tegu vähegi keerulisema äriga, siis ainuüksi ülaltoodust ei piisa. Sel juhul võta ühendust. Oleme koos Mart Kikasega käivitamas ühte lahedat algatust, mille käigus aitame firmadel uusi ärisid käima lükata. Heameelega saame kokku ja peame nõu, et kuidas võiks meist abi olla.