Mõtteid tehnoloogiast: mida võiks noortelt häkkeritelt õppida? 

Argumenteerin tänases postituses, et noortele häkkeritele loomuomane viis loovalt tehnoloogilisi probleeme lahendada võiks moel või teisel olla vanematele eeskujuks. Alibaba juht Jack Ma sõnastas 2017. aastal World Economic Forumi intervjuus 30-30-30 reegli:

1. Õpi väikestelt firmadelt, kus on vähem kui 30 töötajat, kes agiilselt katsetavad uusi meetodeid juhtimiseks;
2. Õpi noorematelt kui 30-aastastelt, sest nemad on interneti-põlvkond, kes on kasvanud võrgustunud keskkonnas ja ehitavad tuleviku ühiskonda;
3. Pane paika enda organisatsiooni jaoks 30-aasta perspektiiv, sest selles ajaraamistikus jõuab lõpune 4. tööstusrevolutsioon.

Tegemist on 10. nädala postitusega õppeaines ITSPEA, mille teemaks on “Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini“. Õppejõud on küsinud:

Loe läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus.

– Kaido Kikkas

Häkker kui termin

“Häkker” tähendas algupäraselt puuseppa, kes suutis kena mööblieseme valmistamiseks kasutada ainult kirvest.

Ühe vahva New Yorkeri artikli põhjal, kus Ben Yagoda kirjeldab “häkkimise” lühiajalugu pärineb “häkkeri” termin mujal tehnoloogias 50ndatest tehnoloogiaga eksperimenteerijate seast. Alguses tegelesid tehnoloogilised häkkerid raudteede süsteemide kallal nikerdamisega, et ülepinge kaitsmeid välja ei lööks. Millalgi 1960ndatel hakkas termin liikuma arvutientusiastide ringi, kus selle abil kirjeldati tegelast, kes armastab askeldada tehnoloogiliste asjadega ja välja mõelda nutikaid lahendusi.

1975. aastast alguse saanud arvutižargooni leksikon kirjeldab häkkeri omadusteks alltoodud seitset komponenti. Neist viimane on kustutatud, kuna see hakkas seonduma halva mainega (sissemurdmine). Vt: http://www.catb.org/~esr/jargon/html/H/hacker.html

1. A person who enjoys exploring the details of programmable systems and how to stretch their capabilities, as opposed to most users, who prefer to learn only the minimum necessary. RFC1392, the Internet Users’ Glossary, usefully amplifies this as: A person who delights in having an intimate understanding of the internal workings of a system, computers and computer networks in particular.
2. One who programs enthusiastically (even obsessively) or who enjoys programming rather than just theorizing about programming.
3. A person capable of appreciating hack value.
4. A person who is good at programming quickly.
5. An expert at a particular program, or one who frequently does work using it or on it; as in ‘a Unix hacker’. (Definitions 1 through 5 are correlated, and people who fit them congregate.)
6. An expert or enthusiast of any kind. One might be an astronomy hacker, for example.
7. One who enjoys the intellectual challenge of creatively overcoming or circumventing limitations.
8. [Deprecated] A malicious meddler who tries to discover sensitive information by poking around. Hence password hacker, network hacker. The correct term for this sense is cracker.

Kuigi viimane element loetelust on eemaldatud, siis sellegipoolest on see levima hakanud. Tänane termin “häkker” on laias arutelus laetud. Mõni leiab, et häkker on kõrgendatud ohu allikas, kes tehnoloogiat hästi tundvana on saanud trumbid, mida teistel pole. Teine arvab, et häkkerid pole saanud tehnoloogia ja ekraanide vahel elades selgeks inimeste maailmas kehtivaid norme. Kui Google’i pildiotsingusse lisada sõna “häkker”, on tulemuseks valdavalt tumedal taustal kapuutsiga istuv ilma näota tegelane, kelle jaoks internetis eksisteerivad lukud ja ligipääsud on valla.

Paistab, et laiemas folklooris on jätkuvalt segi läinud häkkeri ja kräkkeri termin, mille puhul viimane on “mustade jõudude” esindaja, kes kasutab oma teadmisi ebaeetiliste sihtide saavutamiseks. Aga esimesele pannakse metafoorselt pähe valge kaabu ja tituleeritakse teda eraldiseisvalt eetilisemaks. Ehk “white hat” häkkerid on eeldatavasti need, kes teevad head – otsivad süsteemides vigu selleks, et neid parandada.

Enda tänases arutelus keskendun sellele valget mütsi kandvale tegelasele, kes otsib loovaid meetodeid probleemide lahendamiseks ja seeläbi üritab saavutada pigem positiivset mõju.

Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kirjeldus

Eric Raymond üldistab oma how-to kirjelduses ülaltoodud hackeri definitsiooni peamiselt seeläbi, et ta lisab neile:

• Pideva arengu vajaduse;
• Üritada minna probleemi üdimesse, õppides tehnoloogiliselt “puhtaid” süsteeme kasutama (et tungida arvuti südamesse, siis tuleb tehnoloogiat lõpuni mõista).
• Häkkeri-eetikast kinnihoidmise vajaduse, mille hulka kuulub pideva probleemide lahendamise oskuse, vajaduse kasutada oma teadmisi heal eesmärgil ja mitte liigselt muretseda oma materiaalse heaolu pärast;
• Oskuse olla häkkerina loov.

Nimetatud kirjelduse varal võiks siis küsida, et kas noored üldse nimetatud häkkeri definitsiooni alla langeda.

Noorus on hukas?

Viimase paari kümnendi vältel on hakatud kirjeldama anekdootlike näidete varal kuidas insenere õpetavates vingemates ülikoolides on tudengite tase langenud. Põhjenduseks tuuakse “rohi rohelisema” näited, et 60ndatel oli iga insenerihakatis pidanud istuma näppupidi automootoris või 70ndatel jootma komponentidest valmis omaenda arvuti. Tänapäeva noored olevat need, kellel kõik on valmis. Praegused ülikooli astujad pole sageli isegi mobiiltelefoni sisemust näinud. Kuidas võiks siis eeldada, et nad suudavad luua rakendusi, mis tehnoloogiaga päriselt sobituvad?

Kaudselt viidatakse nende lugude käigus näidetele, kus ülaltoodud mõnusat käelist nikerdamist tehnoloogiliste probleemide kallal on millegipärast väheks jäänud ja seetõttu on kasinad ka oskused mõttetööd nõudvate probleemide lahendamiseks. Siit küsimus – kas kaugus rauast on pöördvõrdelises suhtes häkkimise kompetentsusega?

Iseenesest võib olla sedalaadi üldistustel alust. On tõestatud, et käeline probleemide lahendamine annab sügavama tunnetuse mingi objekti olemusest kui abstraktne analüüs mõtte tasandil. Frank R. Wilsoni raamat “The Hand. How Its Use Shapes the Brain, Language, and Human Culture” kõige kandvama mõtte võiks eesti keelde tõlkida hästi mõnusalt kõlavaks fraasiks:

Millegi käsitsemine aitab mõtestada selle käsitlemist.

– Midagi sellist võiks üldistada Frank Wilsoni raamatust “The Hand”. 🙂

Ehk kui me käsipidi mingi asja kallal füüsiliselt oleme, siis suudame paremini mõista ka selle abstraktset tähendust (käsitlust sellest).

Noorus on geniaalsem kui kunagi varem?

Siia võiks vastu vaielda kasutades USA haridusuuendaja Marc Prensky sõnade abil, kes 2001. aastal kirjutas valmis ühe artiklikese, millele pani provokatiivseks pealkirjaks “Digitaalsed pärismaalased vs digitaalsed immigrandid”, mis on viimase kahe kümnendi vältel saanud nii põhjaliku sõimu kui ka kiituse osaliseks.

Kuigi tegemist polnud kusagil põhjalikus eelretsenseeritud väljaandes ilmunud teadusliku materjaliga, vaid puhtalt essee-vormis mõtisklusega, siis on seda akadeemiliste allikate põhjal tänaseks üle 30tuhande korra tsiteeritud, mistõttu sellest on tahtmatult saanud üks mõjukamatest mõtteavaldustest põlvkondade-vahelise veelahkme teemal tehnoloogiliste oskuste vallas.

Prensky väidab nimelt vastupidist – kõrgelt arenenud tehnoloogilises keskkonnas üles kasvanud noored suudavad tehnoloogilisi seadmeid ja nende peale ehitatud rakendusi kasutada kordades nutikamalt kui nende vanemad, kes on pidanud nimetatud oskusi omandama oma eluea käigus.

Mida võiks noortelt häkkeritelt õppida?

Siit küsimus. Mis võiksid olla siis need kõige olulisemad oskused, mida võiksid tänased keskealised ja vanemad noortelt häkkeritelt õppida?

1. Baaskommunikatsioon. Hakkama saamine ilma e-posti rakenduseta. Kujutame korraks ette, et kõik firmad loobuksid päevapealt selle usaldusväärse tehnoloogia kasutamisest ja võtaksid selle asemel vestlusformaadid või sõnumiside?
2. Probleemide meeskondlik lahendamine. Klassikaline häkkeri viis probleeme lahendada on pigem individualistlik. Idealiseeritakse indiviidi geeniust. Samas on probleemid läinud pidevalt komplekssemaks. Noorte sotsiaalsus aitab neil paremini teha tiimitööd ja ühises pingutuses lahedaid probleeme käsitseda.

Cover photo credit: Credit: olly – Fotolia. Copyright: olly – Fotolia