.st0{fill:#FFFFFF;}

Mõtteid tehnoloogiast: autoriõiguse võitlus on mõned autorid nälga jätnud 

 March 12, 2021

By  Marko Rillo

Kuidas saavad tänased alustajad autorid oma digitaalsete teenuste eest tasu küsida? Tegu on 6. nädala mõtisklusega ITSPEA kursuses, mille üldteemaks on Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber. Õppejõud on küsinud:

Loe läbi Rick Falkvinge ja Christian Engströmi (2012) The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis.

– Kaido Kikkas

Piraadipartei sünd ja tulem

Rootsi Piraadipartei on kitsast teemat käsitlev poliitiline organisatsioon. Kitsaste õiguste esindamisega tegelevaid poliitilisi organisatsioone on palju. Mõned võitlevad õiguse eest kanda mingit konkreetset riietust. Teine õiguse eest süüa teatud toitu. Vähesed neist on suutnud endale võidelda esindatuse rahvusvahelises esinduskogus.

Piraadipartei on sellega hakkama saanud, mis tõestab, et konkreetsel ajahetkel suutsid nad olulisel määral kõnetada olulist hulka valijaskonnas. 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimise tulemusena suutsid nad kindlustada Lissaboni leppe jõustumise järel 2 kohta Euroopa Parlamendis. Ühendades europarlamendis oma jõud Roheliste ja Euroopa Vabaliiduga said nad vahetu juurdepääsu otsuste tegemisele, mis kujundavad meie kõigi tulevikku. Ühtlasi suutsid nad laiendada oma tegevust üle maailma, mille illustratsiooniks ka alltoodud USA piraatide partei logo.

American Pirate Party Logo
American Pirate Party Logo

Kui vaadata Falkvinge’i ja Engströmi manifesti “The Case for Copyring Reform”, siis on see oma laadilt isikuvabaduste keskne. Selles kirjeldatakse iga inimese vaba voli ja õigust jagada ning saada teiste poolt loodud digitaalse materjali omanikuks. Piraadipartei sündimise päästikuks oli failijagamistarkvara laiem levik ja massidesse minek, mille vastu suur hulk autoriõiguste jõustamise raskuste tõttu kehva seisu sattunud korporatsioonidest hakkasid tegelema olulisemal määral õiguskaitsega ja peale suruma reegleid, millega muuta failide jagamine karistatavaks.

Samuti kirjeldatakse seda, et tuleviku kultuuriturud peaksid muutuma. Falkvinge ja Engström arutlevad, et autorluses ei peaks fookuses olema mitte autoreid esindavad suurfirmad, vaid autorid ise. Seega ei peaks nad olema mitte iga üksiku kasutuse kesksed, vaid kas tuginema otsemaksetel autoritele või küsima laiemalt populatsioonilt maksude või tasude kaudu ühist tasandatud hinda (flat-rate), mida siis õiglastel põhimõtetel autorite vahel jagatakse.

Oma konkreetsete ettepanekutena sõnastasid nad erinevate piirangute kaotamist, mis autorluse vaba jagamise ees seisavad – DRM piirangud ka katkestajad. Näiteks kui tavapäraselt on autoril õigus tasusid saada sõltuvalt teose tüübist kas 50 aastat või autori eluiga pluss mingi aeg, siis nende siht oli lühendada see 5le aastale.

Kust piraatlus alguse sai?

Piraatlusel võis olla küll üha rohkem põhjuseid ja võimaldajaid, aga kui üritada luua mingi loetelu algsetest põhjustest varasest digitaalsest ajajärgust, siis need oleksid:

  • Võimetus maksta – kui mingi autoriõiguse objektiks oleva eseme võimalikul kasutajal lihtsalt pole piisavalt raha, et selle teose eest maksta. Maksevõimetus võis laieneda ka mingitele konkreetsetele regioonidele – kus näiteks puudus võimalus tasuda krediitkaardiga või lihtsalt ei saanud raudse eesriide hiljutise langemise tõttu mingitki ligipääsu maksevõimaluste teostamisele.
  • Ligipääsu puudumine – DVDde levimise algusaegadel olid suured tootjad otsustanud erinevad DVD ja DVDde mängijad varustada regionaalsete piirangutega. Oma mängijas võisid sa kasutada ainult selle konkreetse regiooni jaoks mõeldud plaate. Samal moel oli võimatu saada ligipääsu väikese tiraažiga ja seeläbi piiratult levivatele teostele. Siia kategooriasse kuulusid ka ka vanad, antiiksed teosed, mida sellel hetkel polnud veel digitaalsele kujule viidud.
  • Valikuvõimaluste puudus – olukord, kus mingi probleemi lahendamiseks on ainuke võimalus kasutada mingit tasulist tööriista, mille hind käib üle jõu.
  • Vaba maailmavaate esindajad – iseloomustab vabavaralise kommuuni liikmeid, kes ise teevad ise palju tööd vabatahtlikult ühiskonna heaks (open source tarkvara loojad) ja seeläbi eeldavad, et neil on õigus kasutada ka teiste poolt loodud hüvesid vastutasuks ilma tasuta.

12 aastat europarlamenti jõudmisest, kus nüüd?

Piraadipartei esimesest jõudmisest Euroopa Parlamenti on tänaseks möödunud 12 aastat. Mis vahepeal juhtunud on? Tänaseks on piraatluse fookus läinud hoopis teistsuguseks. Vaadates reaalseid andmeid on piraatlus muutunud ressursside lisandudes üha enam pseudoteemaks. Kui ülaltoodud loetelu jälgida, siis vahepealse aja jooksul on:

  • Suurenenud võime maksta. Ühest küljest on suur hulk autoriõiguse objektiks olevaid teoseid muutunud lõppkasutaja jaoks proportsionaalselt soodsamaks.
  • Ligipääs on paranenud. Kadunud on olulisemad regionaalsed piirangud. Kasvanud on võimalus leida ka antiikseid materjale veebiavarustest.
  • Suurem valikuvabadus. Paljudest funktsionaalsetest tarkvarapakettidest on saadaval kas täielikult open source vabavaralised versioonid, freemium versioonid, mis on baasfunktsionaalsuses tasuta või siis mõningatel juhtudel ja pay-what-you-want versioonid, kus kasutajale antakse endale voli otsustada, et kas ta tasub konkreetse materjali eest nii- või naapalju.

Seeläbi on olulisem osa probleemidest tänaseks tegelikult lahenenud. Tõsi – teatud piirini.

Algaja autori väljakutsed – kanali valik

Oletame, et sa oled inimene, kes soovib enda talendi vilju jagada ka teistega. Valdavalt väljendub see virtuaalses maailmas enda teksti, pildi või heli jagamises teistega mõne ette antud kanali kaudu, mis võimaldab selle eest ka tasu küsida. Niisiis tulebki valada idee virtuaalsesse vormi ja leida võimalus selle jagamiseks. Kõige olulisemad kanalid anno 2021 on alljärgnevad:

  • Teksti jagamiseks on kõige levinumaks kanaliks kujunenud medium.com, kus 1000 tasulise teksti lugemist võrdub autori jaoks ca 15USD suurese autoritasuga.
  • Audio jagamiseks on levinumaks kanaliks kujunenud Spotify.com, kus 1000 kuulajat, kes süvenevad vähemalt 30 sekundi ulatuses sinu klippi teenivad sulle 3 EUR.
  • Video jagamise populaarseimas kanalis YouTube‘is annavad 1000 vaatajat, kes on valmis jälgima sinu videole YouTube’i poolt lisatud reklaami – samuti ca 3 EUR.
  • Piltide jagamise populaarseimas kanalis Instagramis annavad tulu aga mitte postitused ise, vaid teenused või tooted, mida Sa nende postituste kaudu jagad – näiteks müües reklaami või eraldiseisvaid virtuaalseid tooteid.

Loomulikult on kõikidel kanalitel ees teatud miinimumpiirangud. Näiteks selleks, et YouTube saaks sulle ühel hetkel üleüldse maksma hakata, siis peab su kanalil olema vähemalt 1000 tellijat, viimase 12 kuu vältel vähemalt 4000 tundi vaatamist, sisu peab vastama Google’i ette antud nõuetele ning ka siis ei ole veel kõik garanteeritud.

Kui YouTube’is videosid vaatavad kliendid Sinu teoseid vaatavad, siis paljuski sõltub teenistus sellest, et kui palju haakutakse kanalil kuvatavate reklaamidega ja nendele linkidele ka klikitakse. Lõpuks maksab Google välja teenitud rahast 68%.

Niisiis – traditsioonilisel moel niimoodi jõukust eriti ei teeni. Oletame, et paned siin Eestis 4 sõbraga kokku bändi, toodate väga lahedat eestikeelset muusikat lootes siiralt, et üha enamad kuulajad ja vaatajad ka päriselt “Like and Subscribe” klikivad. Jõudes siis viraalse tasemeni, siis jõuad üsna pea kainestava tõdemuseni, et kui Spotifyst ja YouTube’ist tasutud summadest PayPal ja Maksuamet pool omale võtab ning siis järelejäänut nelja vahel jagada, siis isegi väga tunnustatud artistideni jõuab nende kanalite kaudu lõpuks nelja vahel jagades pigem nii tagasihoidlik summa, mis ei võimalda oma vanemate korterist välja kolida ja iseseisvat elu alustada.

Ärimudeli murdmine

Tegemist on platvormimajanduse paradoksiga. Ühest küljest on kasutajate seisukohast olukord paranenud. Mul on olemas mõnus valik ette antud platvormidest, kus ma kas tasuta või üpris tagasihoidliku kuutasu eest saan sisu tarbida. Niisiis jah – Piraadipartei soovid on mingis mõttes tänaseks täidetud. Ligipääs on paranenud, aga just algajate autorite olukord pisikese turuga riikides on seeläbi läinud mingil määral veel raskemaks.

Seega on küsimus, et milliseid alternatiivseid meetodeid ja ärimudeleid võiks välja mõelda noorte autorite jaoks, kelle katsetused on alles algusjärgus. Jah, ka nende jaoks on võimalusi:

Nad on igal juhul hea algatus, aga nende reaalne võimekus autoreid toetada ilma et nad nälga ei jääks, on siiski piiratud. Niisiis tänane väljakutse on välja mõelda uusi võimalusi, mis alustajaid ja tegutsevaid autoreid ka päriselt toetaks.

Autorist ...

Marko Rillo on juhtimiskonsultant, koolitaja ja executive coach. Temaga saab ühendust siit

Blogipostitused:

Leave a Reply:

Your email address will not be published. Required fields are marked

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

{"email":"Email address invalid","url":"Website address invalid","required":"Required field missing"}