Räägime Eestis sageli, et meil jääb riigina puudu ühtsest visioonist, mis meid edasi viib. Firmades jääb vajaka ambitsioonikusest. Pole piisavalt ideid, mille najal edasi liikuda. Kipume jääma kinni stampidesse. Adam Granti raamat „Originaalsus“ räägib loovgeeniustest.
Ka raamatu autor Adam Grant ise on geenius. Temast sai läbi ajaloo kõige noorem maailma juhtiva äriülikooli Wharton Business Schooli juhtimisprofessori tiitliga pärjatud mees. Sellal oli ta vaid 28-aastane. Grantis käib käsikäes tugev akadeemiline taust – ta on oma uuringute raames organisatsioonipsühholoogina süvitsi analüüsida erinevate tiimide toimimismehhanisme. Näiteks on ta uurinud motivatsiooni ja koostöövõime seoseid, analüüsinud meditsiiniõdede kalduvust üksi hakkama saada või siis üksteiselt abi küsida ning ka seda, millised on seosed töötajate vanuse ja motivatsiooni vahel.
Tippjuhtide psühholoog
Innovatilise õppejõuna on ta auditooriumis valitud kolmel aastal Whartoni parimaks õpetajaks. Samas on ta ka aktiivselt praktiseeriv psühholoog, kelle klientideks on mitmeid tippjuhte – näiteks Facebooki operatiivjuht Sheryl Sandberg, kellega käsikäes on ta kuulutanud, kuidas temast on saanud üks olulisemaid naisjuhtide toetajaid ning usin klaaslagede lammutaja.
Adam Granti huvitab, kuidas inimene tööl edu saavutab. Tänaseks on ta kirjutanud kaks bestsellerit. Granti esimene raamat „Anna ja võta“ ilmus Äripäeva Kirjastuse tõlkes aasta tagasi ja keskendus inimeste vahelistele suhetele – kuidas üksteisele teenete tegemise kaudu endale head teeme.
Raamatu „Originaalsus“ fookus on üksikindiviidid, kelleks on loovad geeniused. Adam Grant esitas selle teose kirjutamise käigus küsimused. Miks me peame mõningaid inimesi loovamaks kui teisi? Kust tulevad algupärased ideed? Mis on innovatsiooni komponendid ning mil moel oleks võimalik seda iseendasse juurde tekitada?
Loovuse eelduseks on vaid mõni oluline harjumus
Ta kirjeldab mitmete lugude näitel, kui tihtipeale arvame, et loovus on vaid väheste valitute privileeg, siis tegelikkuses on võimalik originaalsete ideedega välja tulla enamikul meist. Selleks tuleb juurutada lihtsalt mõned olulised harjumused.
Esimeseks harjumuseks on pidev katsetamine. Grant väidab, et kõige rohkem paremaid ideid tuleb neil, kellel tuleb kõige rohkem ideid. Tõsi enamik nendest ideedest võivad olla suhteliselt kehvad. Thomas Alva Edison leiutas rääkiva nuku, mis nägi nii õudne välja, et lapsed jooksid seda nähes uksest välja. Kui ta oleks õudusnuku kaubandusliku ebaedu tõttu löönud leiutamisele käega, siis poleks me täna teda tundnud kui tuhandete patentide edukat leiutajat.
Teiseks on iseenda harjutamine tavapärases omapäraseid külgi nägema. Selleks soovitab Grant tegeleda omapäraste hobidega. Ise teenis ta ülikoolipõlves professionaalse mustkunstnikuna ja ta väidab oma uuringutele tuginedes, et näiteks Nobeli preemia laureaatide seas on väga suur osakaal näitlejaid, tantsijaid, luuletajaid või maalikunstnikke.
Mine ootustega vastuollu
Kolmandaks harjumuseks soovitab Grant kujundada endas julgust teha üldisele arvamusele vastupidiseid otsuseid. Need on tihtipeale riskantsed sammud, mis võivad viia ootamatute tagajärgedeni. Mõned nendest tagajärgedest võivad olla negatiivsed, aga enamasti toovad nad ootamatult positiivseid tulemusi.
Grant kirjeldab oma raamatus paljude praktiliste näidete ja humoorikate lühilugude varal, mil viisil arendada iseenda võimet uuendustega välja tulla. Nende lühilugude varal on võimalik enda firma tänastele praktikatele otsa vaadata.
#Ideede genereerimine, visiooni sõnastamine ja ambitsiooni leidmine