Klient haaras riiulilt kauba ja jooksis sellega kiirelt poe uksest välja. Sa eksid kui arvad, et turvatöötaja tormas talle sedamaid järele. Loe altpoolt, et miks.
IBM laskis 1999. aastal eetrisse reklaami, mis nägi välja sarnane samal aastal valminud legendaarse Matrix-filmiga. Reklaamis astub pikas nahkmantlis noormees kauplusesse ja topib intensiivse muusika saatel asju oma hõlma alla. Ukse peal patsutab naeratav klienditeenindaja talle õlale ja ulatab kviitungi. Nii reklaamis IBM oma tulevikupoodi.
Kõige esimesed nutipoodide kontseptsioonid tuginesid RFID tehnoloogial. Iga kaup tuli varustada pisikese nutikiibiga, mille põhjal sai tuvastada selle päritolu ja liikumist. Alles 2009. aastal muutus RFID tehnoloogia piisavalt soodsaks, et igale kaubale pandud nutikiibi hind langes alla 10 sendi piiri, mis muutis selle jaekaubanduses reaalsuseks. Esialgu küll peamiselt turvaelementide näol.
Panasonic, Amazon ja Hiina päritolu startup Bingobox on praeguseks käivitanud kliendi jaoks kauplused, millest võime kliendile pakutava kogemuse mõttes eeskuju võtta.
Panasonicul on RFID tehnoloogial tuginevalt valminud Jaapanis süsteem, mis loeb kaupluses poekoti sisu hetkega skaneerides üle. Kaupade ükshaaval piiksutamise asemel saad tasuda automaatsesse kassasse. Samuti võid tasuda sularahas. Et Jaapanis on paljud jätkuvalt sularaha usku, siis nende jaoks pole eesmärgiks mitte ilmtingimata täielikult digitaliseeritud ostukogemus vaid lihtsalt nobedam teenindus.
Bingobox pisikesed kauplused Shanghai südalinnas on nagu kioskid, mis näevad välja lahedalt kõrgtehnoloogilised nagu klaasist merekonteinerid. Võid osta snäkke, jooke ja värskeid toidukaupu. Enne poodi astumist tuvastad ennast Wechati abil. Valid kaubad välja, registreerid väljapääsu juures nende triipkoodid ja maksad nende eest Wechati rahakotiga. Enne uksest väljumist astud läbi kaamera juurest, mis kontrollib et sul on kaasas ainult need asjad mille eest on tasutud. Kui kõik on korras, siis lubab automaatselt avanev välisuks sind tänavale.
Pisut keerulisem on lugu kaupadega, kuhu kiipi ei saa lisada. Mida teha näiteks puu- ja juurviljaletis? Siin tuleb appi samasugune tehnoloogia, mida kasutatakse isesõitvate autode ja tehisintellekti lahenduste juures. Ühtekokku on pandud erinevad sensorid, nutikad kaamerad ja masinõppimine.
Amazon Go kauplus Seattle’is on hetkel piloteerimisfaasis. Iga ostjat ja kaupa jälgivad kaamerad, mis on ühendatud kliendi virtuaalse ostukorviga. Poodi astudes tuvastad ennast äpiga, mis seob sinu liikumise poes sinu isikuga. Seejärel jälgivad kaamerad poes sinu liikumist. Sensorid on ühendatud kaubaga. Iga asi, mille sa võtad riiulist, liigub su virtuaalsesse ostukorvi. Kaalumine toimub automaatselt riiulitesse paigutatud sensorite abil. Kauba riiulisse tagasi asetamisel kaob see reaalajas su virtuaalsest ostukorvist. Vahepeal võid äpi abil kontrollida, et kui suur su ostukorvi väärtus on. Poest väljumisega kinnitad, et riiulist võetud ostud on tehtud ja virtuaalse ostukorvi summa läheb sedamaid maha su krediitkaardilt.
Paari päeva eest avaldas Walmart pressiteate, et nad loobuvad esialgu 100 kaupluses kassiiridest täielikult. Kaupade skaneerimine ja tasumine saab nendes kettides toimuma juba nutitelefoni abil. Sama teeb USAs ka Krogeri jaekaupluste kett, kes juurutab 2018. aasta jooksul samalaadse süsteemi 400 kaupluses. Oma pressiteadetes väidavad nad, et sellest tulenevalt ei kao müüjad kauplusest veel päriselt ära, vaid nad suunatakse kassadest rutiinse töö juurest pigem klientide abistamisele.
Kui paari aasta eest leidus Eestiski skeptikuid, kes ei uskunud isegi selvekassade toimimisse, siis ülaltoodud näidetest on tänaseks saanud jaekaubanduse uus reaalsus. Läheb veel mõni aasta ja me ei kohta poodides enam ei kassat ega teenindajat. Kogu poeskäik on täielikult automatiseeritud.
See pole loomulikult kõik. Klient ei pruugi kauplusesse isegi siseneda. Logistilised lahendused võivad edaspidi kauba kliendini ise toimetada. Revolutsioonist logistikas räägime juba nädala pärast.
Loe tulevikutrendide klubist ja uuest Äripäeva Akadeemia koolitusest “Megatrendid ja Innovatsioon“