2003. aasta kevadel kaitsesin Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonnas prof Jaak Leimanni juhendamisel oma magistritöö teemal “Tasakaalus tulemuskaardi puudused ja nende ületamise teed”. Vajutage alltoodud lingil, et lugeda magistritöö kokkuvõtet.
Kui on soov saada koopiat töö terviktekstist, siis palun minuga ühendust võtta!
Sissejuhatus
Magistritöö eesmärk on selgitada tasakaalus tulemuskaardi puuduseid ja esitada võimalikke lahendusi. Töö ülesanded on:
1. analüüsida tulemuslikkuse mõõtmise teooriat ja praktikat rõhuasetusega tasakaalus tulemuskaardile;
2. võrrelda, et mida oleks tasakaalus tulemuskaardi rakendamisel õppida teistest tulemuslikkuse mõõtmise lähenemistest;
3. hinnata, et mida on tasakaalus tulemuskaardi rakendamisel võimalik senisest paremini korraldada ja püüda teha ettepanekuid meetodi edasiseks arendamiseks.
Magistritöö on üles ehitatud kolmest peatükist:
1. Esimeses peatükis analüüsitakse tasakaalus tulemuskaardi põhilisi omadusi: antakse ülevaade selle rakendamise erinevatest võimalustest ja senisest uurimisest.
2. Teises peatükis analüüsitakse tasakaalus tulemuskaardi põhilisi puudujääke ja nende võimalikke lahendusi. Seejuures pööratakse põhjalikumat tähelepanu teoorias ja praktikas käsitletud strateegilise tegevuse tulemuslikkuse mõõtmise probleemidele ning vaadeldakse, et mis on strateegiate tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi rakendamise juures kriitilise tähtsusega.
3. Kolmandas peatükis vaadeldakse teisi enamlevinud tulemuslikkuse mõõtmise instrumente ning hinnatakse, et kas neist on võimalik leida kasulikke jooni, mida tasakaalus tulemuskaardi loomise juures ära kasutada.
Magistritöö põhiteesid ja -järeldused
Tasakaalus tulemuskaart on strateegiapõhine instrument. Selle kontseptsiooni autoriteks on Harvardi Ülikooli professor Robert S. Kaplan ja juhtimiskonsultant David P. Norton, kes tõid selle teema esmakordselt avalikkuse ette 1992. aastal välja antud Harvard Business Review vastavasisulises artiklis. Viimase kümne aasta vältel on tasakaalus tulemuskaart teinud läbi märkimisväärse arengu algsest lihtsast tulemuslikkuse mõõtmise instrumendist terviklikuks strateegilise juhtimise süsteemiks.
Tasakaalus tulemuskaardi eesmärk on tõlkida organisatsiooni visioon ja strateegia konkreetseteks eemärkideks ja mõõdikuteks neljas põhilises valdkonnas: finantsid, kliendid, sisemised protsessid ja personal ning areng.
Eesti keeles on tasakaalus tulemuskaardist vahetult enne magistritöö valmimist ilmunud Kaplani ja Nortoni esimese raamatu tõlge, mida käesoleva magistritöö autoril õnnestus enne väljaandmist retsenseerida. On loota, et mõni aeg peale eestikeelse tõlke ilmumist muutub tasakaalus tulemuskaardi kasutamine Eestis varajasemast populaarsemaks. Kasvavat populaarsust Eestis kinnitavad ka mõningad uurimused (Süsi, 2003).
Varasemalt oli Eestis ilmunud vaid mõned artikleid ajakirjades Director ja Saldo, lisaks lühikirjeldused ajalehes Äripäev. Teemat on käsitlenud ka mõningased bakalaureuse- ja magistritööd, mis on põhiliselt keskendunud tasakaalus tulemuskaardi rakendamisele konkreetsetes organisatsioonides, et parandada nende finantsjuhtimist. Nii on analüüsitud rakendusprotsessi näiteks AS-s Viru Keemia Grupp, Sisekaitseakadeemias, AS-s Estiko Plastar, OÜ Astro Raamatud ja AS-s Seesam Kindlustus.
Erinevad uurimused on tõestanud, et tasakaalus tulemuskaardi projektid ebaõnnestuvad sageli, kuid samas peab valdav osa rakendanud organisatsioonidest enda organisatsioonile positiivselt mõjunuks sõltumata rakendamise lõplikust tulemusest, siis tekkis magistritöö autoril huvi selle vastu, et milles on olnud senised põhilised probleemid tasakaalus tulemuskaardi rakendamisel ja kas ning kuidas oleks võimalik neid lahendada.
Selleks analüüsis autor läbi hulga teoreetilisi käsitlusi, mis analüüsivad tasakaalus tulemuskaardi rakendamist. Lisaks töötas autor läbi mitmeid tasakaalus tulemuskaardile sarnaste strateegiapõhiste juhtimisinstrumentide ülesehituse loogikat ja hindas võimalusi, kuidas oleks võimalik nende positiivseid aspekte ära kasutada tasakaalus tulemuskaardi parema rakendamise juures.
Kõigele lisaks analüüsis magistritöö autor oma praktilise kogemuse põhjal erinevate tasakaalus tulemuskaardi rakendamise projektide juures, läbi viidud tasakaalus tulemuskaarti käsitlevate seminaride ja loengute raames ning enda koduleheküljel http://www.rillo.ee/ asetsevates arvamusfoorumites peetud diskussioonide kaudu teisi võimalusi, mil viisil tasakaalus tulemuskaardiga kaasnevaid probleeme oleks võimalik kaardistada ja neid vähendada.
Autor tõestab oma praktiliste kogemuste ja kirjanduse põhjal, on Kaplani ja Nortoni poolt välja töötatud tasakaalus tulemuskaardi mitmeid põhjalikke puudusi, mis raskendavad selle rakendamist praktikasse:
- põhjuslike seoste sidumatus ajaliselt;
- põhjuslike seoste loogiline põhjuslik sidumatus;
- õppimise ja kasvu aspekti ebaloogiline ülesehitus;
- vähene arvestamine väliskeskkonna ja erinevate huvigruppidega;
- metoodika vähene sobivus väikefirmadele ja
- mitmeid teisi vähemtähtsaid tasakaalus tulemuskaardi puudusi.
Kasutades viimaste aastate vältel välja töötatud analoogseid strateegiapõhiseid tulemuslikkuse mõõtmise vahendite:
- tableau du bord,
- juhtimine eesmärkide kaudu,
- tegevuspüramiidi,
- teenusettevõtete tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi (PMSSI) ja
- dünaamilise tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi;
pakkus autor välja võimalusi, mille abil oleks realistlik tasakaalus tulemuskaardi rakendamisel tekkivaid probleeme vähendada. Lisaks tõi ta välja ka mitmeid lahendusi enda isiklikust kogemusest seoses tasakaalus tulemuskaardi rakendamisega Eestis.
Autor leidis, et:
- Tableau du bordilt võiks tasakaalus tulemuskaardi metoodikasse juurde tuua võimalused koostada paindlikumaid põhjuslikke seoseid.
- Tegevusprisma metoodikast saab tasakaalus tulemuskaardi rakendamiseks eeskuju võtta nendel juhtudel, kui strateegiat koostatakse organisatsiooni jaoks, mis tegutseb väga erinevate huvigruppide ristumisteljel või kui tegeletakse kahe organisatsiooni liitmisega. Lisaks võimaldab see lahendada probleeme, mis seonduvad huvigruppide vastastikuste huvidega.
- Tegevuspüramiidi metoodikast võiks analüüsida võimalust kehtestada mõõdikud töötajate tasandilt üles välja, sest enamasti tunnevad töötajad oma tegevust ise kõige paremini, mistõttu peaksid nad teadma ka seda, mida ja kuidas on kõige otstarbekam mõõta. Lisaks maksaks tegevuspüramiidi malli kasutada tõenäoliselt suurte tootmisettevõtete puhul, kus selle meetodi ülesehitus vastab paremini organisatsiooni struktuurile.
- PMSSI-st on tasakaalus tulemuskaardil mõistlik õppida meetodeid, kuidas paremini teenuseid pakkuvates organisatsioonides strateegiapõhist tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi üles ehitada.
- Dünaamilise tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi positiivseks aspektiks on selle protsessikeskne ülesehitus, mis teeb selle meetodi ilmselt kõige sobivamaks väikefirmadele või organisatsioonidele, kus on väga selgelt identifitseeritav tegevuse põhilised protsessid.Magistritöö ei pakkunud lõplikke vastuseid kõikide probleemide lahendamiseks, kuid andis piisava tõestuse selleks, et tasakaalus tulemuskaardi rakendamisel tekkivaid probleeme aktiivselt teadvustades ja nendega arvestades on võimalik tulemuskaardi projekte edukalt ellu viia.